Viimasel ajal on juhtunud midagi jahmatavat. Suur osa Eesti ettevõtjaid kinnitab kui ühest suust: tarbimine on viimase paari aasta jooksul radikaalselt muutunud. Üks asi on muidugi Covid, aga siinsete inimeste ellu on tunginud veel palju tugevam mõjur. Ja see on… …keskkonnateadlikkus On hämmastav, millise kiirusega on eesti inimeste harjumused
Öeldakse küll, et raamatu kaane järgi ei saavat sisu üle otsustada, kuid moodsas maailmas see päris lõpuni ei kehti. Kui raamatu kaas näeb kehv välja ja on nigelast materjalist, siis ühte saab teose kohta öelda küll: kirjastaja ei näi raamatu tugevusse uskuvat ega raatsi ilusa
Enese kiitmine on üks raske töö. Isegi eesti vanarahval oli sel teemal mitu head ütlemist: Hõiska siis, kui mäele saad. Kelm kiidab ennast, õige mees teisi. Kiitus on rumalate lõks. Mune enne, kaaguta siis! Oma kiit ikka kõige rutemini käes. Tee enne, kiida pärast! Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb. Ometi teeme seda
Numbrid võivad olla teinekord üllatavad. Mõnikord on need aga lihtsalt halastamatud. Näiteks kasutatakse Ameerika Ühendriikides iga päev 500 miljonit joogikõrt. Uskumatu, aga tõsi. See on umbes 1,6 kõrt ühe elaniku kohta päevas. PÄEVAS! Asi poleks ahastamist väärt, kui plastkõrred keskkonnale ohutud oleksid. Aga ei ole. Samal ajal, kui plastkõrrega
Kõige loomingulisemad asjad sünnivad vajadusest, mõnikord koguni paratamatusest. „Vajadus on kõigi leiutiste ema,” nagu kuulutab tuntud vanasõna. Loominguliste leiutiste aeg pole kaugeltki läbi. Isegi pealtnäha „valmis” asju on võimalik kaasajastada ning tihtilugu on põhjuseks justnimelt vajadus. See reegel kehtib ka trükitööstuses, eriti praegu ehk COVID-19 tõttu muutunud maailmas. Kõikvõimalikud tarneprobleemid vaevavad siiani kogu
Ootamine on elu lahutamatu osa. Koguni nii lahutamatu, et sellest on lausa laule loodud. Ka mitmed Eesti muusikud on ootamisele teoseid pühendanud ja kuulsaim neist kuulub ansamblile Vitamiin: Ootajal aeg venib nii,' nii, et teab, kus mõtted viib Meenub halba, meenub head siiski ootama veel peab Ka Singer Vinger on
On asju, mida küsides tasub ettevaatlik olla. Sest kunagi ei tea, kas sa vastust tegelikult ka kuulda tahad. Ja kui tahadki, ei pruugi see sulle meeldida. Tüüpiline selline küsimus on „mis see maksab?”. Näed midagi isuäratavat ja küsidki. Et seejärel teada saada, kuidas ihaldusväärne asi su eelarvest välja jääb. Või vastupidi – mõni
Kas pole hämmastav, kui mitut moodi on võimalik üht ja sama lauset lugeda? Mõnikord saab otsustavaks see, kuhu on lauses kirjavahemärgid pandud. Mõnikord muutub lause mõte pelgalt meeleolust, millega me seda lauset loeme. Eriti kummaline on aga see, kuidas muutub lause väärtus sõltuvalt sellest, millisele paberile see on kirjutatud või
Kas pole kummaline, kuidas me kõik tohututeks ekspertideks muutume, kui mõni suur uudis maailma vapustab? Kui tippsportlasel võistlustel halvasti läheb, teame me kõik täpselt, mis ta valesti tegi ja kuidas tegelikult õige oleks olnud. Kui maailma tabab pandeemia, muutume kõik viroloogideks ja teame täpselt, kuidas nakkushaiguse vastu võidelda (võivõitlemata jätta). Kui kusagil puhkeb relvastatud konflikt,
Siin on kaks tõestisündinud lugu, mis panevad ka kõige elukogenuma inimese istuli prantsatama. Esimene juhtus ühes Tallinna toidupoes. „Ma sooviksin osta pool arbuusi,” pöördus klient müüja poole. „Kas te palun lõikaksite mulle ühe pooleks?”„Nalja teete või?” ärritus müüja. „Kui ma arbuusi pooleks lõikan ja selgub, et see on mädanenud, kes siis teie meelestteise