Kes poleks kuulnud niinimetatud „mis on ühist?”-anekdootidest! Neid on tohutult, mõni naljakam kui teine. „Mis on ühist keevitajal ja jõuluvanal?" Mõlemal on mask ees ja mõlemad on alati vindised. „Mis on ühist siilil ja eeslil?" Mõlemad algavad E-tähega, välja arvatud siil. „Mis on ühist rahvasaadikutel ja mähkmetel?” Neid
Me kõik oleme kuulnud inimestest, kes lihatoodete söömise päevapealt lõpetavad, kui teada saavad, kuidas neid tooteid valmistatakse. Paljudes farmides koheldakse loomi ebainimlikult, nende kasvatamistingimused on kohutavad ja tootmine on pahatihti suunatud vaid kiire kasumi teenimisele. Sarnast olukorda kohtab ka näiteks rõivatööstuses: sageli valmivad igapäevased riideesemed tingimustes,
Inimloomus on jabur, kas pole? Nõukogude ajal hädaldasime kogu aeg selle üle, et valikut ei ole. Ei kauplustes toidukaupu või tarbeesemeid ostes, ei puhkusereise planeerides ega õpivõimalusi kaaludes. Nüüd ajab meid paanikasse asjaolu, et inimest rünnatakse liiga paljude valikuvõimalustega. Isegi tavalise soola ostmine võib meid meeleheitele
Mis tundeid tekitab sinus 9. mai? Ärevaid? Rõõmsaid? Kurbi? Segaseid? Ah et mis imepäev see 9. mai üldse on? Üha enam inimesi ei oska seda eriliseks pidadagi. Miks peaksidki, eks ole? Sel päeval koguneb kalmistul seltskond vanainimesi, juuaks viina ja lauldakse omaaegseid sõjalaule, mis seal siis nii