Author: Ecoprint

Kas pannkooke on võimalik trükkida?

Pannkooke on pealtnäha lihtne teha: paar muna, natuke jahu ja pisut piima. Seejärel pann kuumaks, õli peale, tainas otsa ja mõni minut praadimist. Ei midagi keerulist, ent viib keele alla. Või siis ei vii, sest pannkoogi maitse sõltub toorainetest ning madala kvaliteediga jahu või vana

Tuhat kirvestega julmurit? No ei!

Oleme Ecoprindis viimasel ajal trükise „elulõnga” peale mõelnud ja sellest ka kirjutanud. Meie jaoks on nii pakendite kui muude trükiste tootmine igapäevane töö, ent paljude inimeste silmis on pakend tüütu kõrvalprodukt, mis uue asja ümbert ära tuleb rebida ja minema visata.  Kõik õige: pakendil ongi selge funktsioon ja kuigi leidub inimesi,

Mitu inimest teeb ühte pakendit? Vastus on uskumatu

Kui palju sa toidupoes või Kaubamajas osteldes pakendi peale mõtled? Mitte liiga palju, eks? Pakend on ju pelgalt selleks, et lihatükki või lauamängu välise maailma eest „kaitsta”? Ja kohe, kui uue asjaga koju jõuad, lendab pakend prügikasti!  Eks ta ole – ilus pakend paelub pilku ja aitab ostuotsust teha, ent liiga suurt tähtsust ei

50 000 pakendit tunnis!

Vii läbi üks kiire mõttemäng. Oled toidupoes. Liigud riiulite vahel, hindad pilguga kaupa ning püüad otsustada, millise piimapaki või grillliha ostukorvi tõstad. Mille järgi sa oma otsused teed? Varasema kogemuse? Väljakujunenud ostukäitumise? Pakendi väljanägemise? Kõigi kolme? Raamatu kaane järgi ei olevat ilus sisu üle otsustada. Ometi teeme

Tee oma konkurendid kadedaks!

Mis on kõige kummalisema kujuga asi maailmas? Poolekshammustatud pirn? Jala külge kleepunud millimallikas? Lauale valgunud kondentspiim? Nii palju, kui on asju ja nähtusi, on ka neile eriomaseid vorme. Mõnda teataksegi põhiliselt kuju järgi – vöötrada poleks ilma vöötideta olemas ja kui Ruubiku kuubik oleks püramiid, oleks tal hoopis teine

Trükkimine kui muusika

Bluusmuusika kohta on üks kuulus ütlemine: seda on tore mängida, kuid igav kuulata.  Tegelikkuses on bluusi vägagi põnev kuulata. Koguni nii põnev, et isegi Eestis korraldatakse vaid bluusile pühendatud festivali. Ent selles tuntud ütlemises on ka terake tõtt: iga kunsti loomises on palju tehnilisi detaile, mis

Kuidas luua väärtust samal ajal väärtust hävitamata?

Kirjutasime mõne aja eest sellest, kui hämmastavalt palju inimkond ressursse armastab raisata. Oleme Ecoprindis veendunud, et säästev ja keskkonnasõbralik mõtlemine on uus norm. Milleks toota trükiseid maailma, mis saja aasta pärast trükiseid ei vajagi, kui teda vaenulikult kohelda? Paraku on iga tootmine suuremal või vähemal määral keskkonnasaastega seotud

Mis on ühist Jutupliiatsi mängukarbil ja Põhjala lauakolmnurkadel?

Kes poleks kuulnud niinimetatud „mis on ühist?”-anekdootidest! Neid on tohutult, mõni naljakam kui teine. „Mis on ühist keevitajal ja jõuluvanal?" Mõlemal on mask ees ja mõlemad on alati vindised. „Mis on ühist siilil ja eeslil?" Mõlemad algavad E-tähega, välja arvatud siil. „Mis on ühist rahvasaadikutel ja mähkmetel?” Neid

Lihtne nipp kõige ihaldusväärsemate klientideni jõudmiseks

Me kõik oleme kuulnud inimestest, kes lihatoodete söömise päevapealt lõpetavad, kui teada saavad, kuidas neid tooteid valmistatakse. Paljudes farmides koheldakse loomi ebainimlikult, nende kasvatamistingimused on kohutavad ja tootmine on pahatihti suunatud vaid kiire kasumi teenimisele. Sarnast olukorda kohtab ka näiteks rõivatööstuses: sageli valmivad igapäevased riideesemed tingimustes,

Kuidas saab iga inimene juba täna paremat homset ehitada?

Inimloomus on jabur, kas pole? Nõukogude ajal hädaldasime kogu aeg selle üle, et valikut ei ole. Ei kauplustes toidukaupu või tarbeesemeid ostes, ei puhkusereise planeerides ega õpivõimalusi kaaludes. Nüüd ajab meid paanikasse asjaolu, et inimest rünnatakse liiga paljude valikuvõimalustega. Isegi tavalise soola ostmine võib meid meeleheitele