Author: Ecoprint

Tee oma konkurendid kadedaks!

Mis on kõige kummalisema kujuga asi maailmas? Poolekshammustatud pirn? Jala külge kleepunud millimallikas? Lauale valgunud kondentspiim? Nii palju, kui on asju ja nähtusi, on ka neile eriomaseid vorme. Mõnda teataksegi põhiliselt kuju järgi – vöötrada poleks ilma vöötideta olemas ja kui Ruubiku kuubik oleks püramiid, oleks tal hoopis teine

Trükkimine kui muusika

Bluusmuusika kohta on üks kuulus ütlemine: seda on tore mängida, kuid igav kuulata.  Tegelikkuses on bluusi vägagi põnev kuulata. Koguni nii põnev, et isegi Eestis korraldatakse vaid bluusile pühendatud festivali. Ent selles tuntud ütlemises on ka terake tõtt: iga kunsti loomises on palju tehnilisi detaile, mis

Kuidas luua väärtust samal ajal väärtust hävitamata?

Kirjutasime mõne aja eest sellest, kui hämmastavalt palju inimkond ressursse armastab raisata. Oleme Ecoprindis veendunud, et säästev ja keskkonnasõbralik mõtlemine on uus norm. Milleks toota trükiseid maailma, mis saja aasta pärast trükiseid ei vajagi, kui teda vaenulikult kohelda? Paraku on iga tootmine suuremal või vähemal määral keskkonnasaastega seotud

Mis on ühist Jutupliiatsi mängukarbil ja Põhjala lauakolmnurkadel?

Kes poleks kuulnud niinimetatud „mis on ühist?”-anekdootidest! Neid on tohutult, mõni naljakam kui teine. „Mis on ühist keevitajal ja jõuluvanal?" Mõlemal on mask ees ja mõlemad on alati vindised. „Mis on ühist siilil ja eeslil?" Mõlemad algavad E-tähega, välja arvatud siil. „Mis on ühist rahvasaadikutel ja mähkmetel?” Neid

Lihtne nipp kõige ihaldusväärsemate klientideni jõudmiseks

Me kõik oleme kuulnud inimestest, kes lihatoodete söömise päevapealt lõpetavad, kui teada saavad, kuidas neid tooteid valmistatakse. Paljudes farmides koheldakse loomi ebainimlikult, nende kasvatamistingimused on kohutavad ja tootmine on pahatihti suunatud vaid kiire kasumi teenimisele. Sarnast olukorda kohtab ka näiteks rõivatööstuses: sageli valmivad igapäevased riideesemed tingimustes,

Kuidas saab iga inimene juba täna paremat homset ehitada?

Inimloomus on jabur, kas pole? Nõukogude ajal hädaldasime kogu aeg selle üle, et valikut ei ole. Ei kauplustes toidukaupu või tarbeesemeid ostes, ei puhkusereise planeerides ega õpivõimalusi kaaludes. Nüüd ajab meid paanikasse asjaolu, et inimest rünnatakse liiga paljude valikuvõimalustega. Isegi tavalise soola ostmine võib meid meeleheitele

Ecoprint: Elagu 9. mai!

Mis tundeid tekitab sinus 9. mai? Ärevaid? Rõõmsaid? Kurbi? Segaseid? Ah et mis imepäev see 9. mai üldse on? Üha enam inimesi ei oska seda eriliseks pidadagi. Miks peaksidki, eks ole? Sel päeval koguneb kalmistul seltskond vanainimesi, juuaks viina ja lauldakse omaaegseid sõjalaule, mis seal siis nii

Lihtne nipp konkurendid seljataha jätta

Mõista-mõista, mis see on: suur nagu maja, põletab tunnis 20 liitrit kütust, tossab ja müriseb, ning lõikab õuna kolmeks tükiks? Õige vastus: Nõukogude Liidus valmistatud masin, mis peab õuna neljaks tükiks lõikama. See omaaegne nali võtab hästi kokku nõukogudeaegsete kaupade kvaliteedi. Ei aidanud ka spetsiaalne „kvaliteedimärk”, mida

Päris trükis on parem kui PDF!

Kas pole kummaline, kuidas tarkade inimeste soovitused üksteisele mõnikord vastu räägivad? Juhan Liiv ütles: „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.” Samas hoiatasid meie esivanemad vana asja meelde tuletamise eest. Segane lugu, eks ole? Sest kuidas peab üks õnnetu hing aru saama, kuidas talitada? Minevikku mäletada

Kas kultuurikiht on hea või halb asi?

Eesti keeles on tohutult sõnu, mida inimesed iga päev kasutavad, kuid mille tähendus kaugelt kõigile selge pole. Soovite näidet? Aga palun: kultuurikiht. Mis imeasi see on? Filmide ja raamatute hulk, mille inimene on elu jooksul läbi lugenud? Hunnik üksteise otsa asetatud hiirmeloneid? Kaugel sellest. Kultuurikiht on otsese inimtegevuse