Uudised

Mis on ühist Jutupliiatsi mängukarbil ja Põhjala lauakolmnurkadel?

Kes poleks kuulnud niinimetatud „mis on ühist?”-anekdootidest! Neid on tohutult, mõni naljakam kui teine. „Mis on ühist keevitajal ja jõuluvanal?" Mõlemal on mask ees ja mõlemad on alati vindised. „Mis on ühist siilil ja eeslil?" Mõlemad algavad E-tähega, välja arvatud siil. „Mis on ühist rahvasaadikutel ja mähkmetel?” Neid

Lihtne nipp kõige ihaldusväärsemate klientideni jõudmiseks

Me kõik oleme kuulnud inimestest, kes lihatoodete söömise päevapealt lõpetavad, kui teada saavad, kuidas neid tooteid valmistatakse. Paljudes farmides koheldakse loomi ebainimlikult, nende kasvatamistingimused on kohutavad ja tootmine on pahatihti suunatud vaid kiire kasumi teenimisele. Sarnast olukorda kohtab ka näiteks rõivatööstuses: sageli valmivad igapäevased riideesemed tingimustes,

Kuidas saab iga inimene juba täna paremat homset ehitada?

Inimloomus on jabur, kas pole? Nõukogude ajal hädaldasime kogu aeg selle üle, et valikut ei ole. Ei kauplustes toidukaupu või tarbeesemeid ostes, ei puhkusereise planeerides ega õpivõimalusi kaaludes. Nüüd ajab meid paanikasse asjaolu, et inimest rünnatakse liiga paljude valikuvõimalustega. Isegi tavalise soola ostmine võib meid meeleheitele

Ecoprint: Elagu 9. mai!

Mis tundeid tekitab sinus 9. mai? Ärevaid? Rõõmsaid? Kurbi? Segaseid? Ah et mis imepäev see 9. mai üldse on? Üha enam inimesi ei oska seda eriliseks pidadagi. Miks peaksidki, eks ole? Sel päeval koguneb kalmistul seltskond vanainimesi, juuaks viina ja lauldakse omaaegseid sõjalaule, mis seal siis nii

Lihtne nipp konkurendid seljataha jätta

Mõista-mõista, mis see on: suur nagu maja, põletab tunnis 20 liitrit kütust, tossab ja müriseb, ning lõikab õuna kolmeks tükiks? Õige vastus: Nõukogude Liidus valmistatud masin, mis peab õuna neljaks tükiks lõikama. See omaaegne nali võtab hästi kokku nõukogudeaegsete kaupade kvaliteedi. Ei aidanud ka spetsiaalne „kvaliteedimärk”, mida

Päris trükis on parem kui PDF!

Kas pole kummaline, kuidas tarkade inimeste soovitused üksteisele mõnikord vastu räägivad? Juhan Liiv ütles: „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.” Samas hoiatasid meie esivanemad vana asja meelde tuletamise eest. Segane lugu, eks ole? Sest kuidas peab üks õnnetu hing aru saama, kuidas talitada? Minevikku mäletada

Kas kultuurikiht on hea või halb asi?

Eesti keeles on tohutult sõnu, mida inimesed iga päev kasutavad, kuid mille tähendus kaugelt kõigile selge pole. Soovite näidet? Aga palun: kultuurikiht. Mis imeasi see on? Filmide ja raamatute hulk, mille inimene on elu jooksul läbi lugenud? Hunnik üksteise otsa asetatud hiirmeloneid? Kaugel sellest. Kultuurikiht on otsese inimtegevuse

Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.

„Mida külvad, seda lõikad,” ütlevad eestlased. „What comes around goes around,” kuulutavad ameeriklased. „Кто сеет ветер, пожнет бурю,” teavad venelased. Ehk siis: kõigel, mida me teeme, on tagajärjed, nii head kui halvad. Ning need tagajärjed tulevad varem või hiljem meie juurde tagasi. Ära tee teistele seda, mida sa ei

Selle peale pole sa tulnud, ega?

Kas tead, mis seob kõiki edukaid inimesi? Vastus on lihtsam, kui arvatagi oskad: edukad inimesed on tänulikud. Ei ole nii, et kõik iseenesest kätte tuleb. Ja kui tulebki, oskab nutikas inimene selle eest „aitäh” öelda. Maailmas on levinud üks vahva rituaal: mõtle päeva lõppedes, mille eest sa

Mitu sõna ütleb pilt, mida keegi ei näe?

Kui kiiresti sa hommikul riidesse saad? Minutiga? Tubli! Kui kiiresti paarkümmend kilo alla võtad? Aastaga? Vägev! Kui kiiresti 100 meetrit jooksed? 15 sekundiga? Vau! Aga kui kiiresti sa oma firma reklaami püsti saad? Osaled näiteks mõnel messil ja tahad end seal nähtavaks muuta? Kaua sul selleks kulub? Päris kaua?