Eesti keeles on tohutult sõnu, mida inimesed iga päev kasutavad, kuid mille tähendus kaugelt kõigile selge pole. Soovite näidet? Aga palun: kultuurikiht. Mis imeasi see on? Filmide ja raamatute hulk, mille inimene on elu jooksul läbi lugenud? Hunnik üksteise otsa asetatud hiirmeloneid? Kaugel sellest. Kultuurikiht on otsese inimtegevuse
„Mida külvad, seda lõikad,” ütlevad eestlased. „What comes around goes around,” kuulutavad ameeriklased. „Кто сеет ветер, пожнет бурю,” teavad venelased. Ehk siis: kõigel, mida me teeme, on tagajärjed, nii head kui halvad. Ning need tagajärjed tulevad varem või hiljem meie juurde tagasi. Ära tee teistele seda, mida sa ei
Kas tead, mis seob kõiki edukaid inimesi? Vastus on lihtsam, kui arvatagi oskad: edukad inimesed on tänulikud. Ei ole nii, et kõik iseenesest kätte tuleb. Ja kui tulebki, oskab nutikas inimene selle eest „aitäh” öelda. Maailmas on levinud üks vahva rituaal: mõtle päeva lõppedes, mille eest sa
„Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka jõuab vastata,” teadsid juba meie esivanemad rääkida. Neil oli õigus: iga inimene kuuleb vähemalt korra mõnd küsimust, mis jalad alt lööb. Kas ma peaksin oma vanematele ütlema, et olen adopteeritud? Kas keegi teab, mis on president Kaljulaidi perekonnanimi? Kui kaua
Millele sa piimapakki avades mõtled? Janule? Piimale? Valgele värvile? Pannkoogitaignale, mida tegema hakkad? Või hoopis piimapakile endale? Vaevalt küll. Ometi on ühe lihtsa piimapaki või mis tahes muu pakendi taga keeruline ja mahukas protsess, mida nimetatakse trükkimiseks. Ning üks selle protsessi olulisi osasid on kujundus. Raamatu sisu üle
Millal sa viimati kolmanda klassi matemaatikaõpiku lahti tegid? Äkki on sul lapsed ja oled üritanud neid kodutöödes aidata? Kas oleksid osanud arvata, et algkooli matemaatika sulle liiga keeruliseks osutub? Vaesed lapsed peavad seda kõike aga õppima. Ja mida aasta edasi, seda hullemaks läheb: hulkliikmete korrutamine, koosinused
Seda tünga saavad kõik. Aeg-ajalt saabub postkasti mõni reklaam, näiteks selline, mis lubab mõne toote tasuta kojuvedu. „Tore!” mõtleb klient. „Olingi plaaninud selle osta, nüüd toovad veel tasuta koju kah.” Läheb seejärel ostu vormistama ning saab teada, et tasuta kojuveoks tuleb tal minimaalne kogus toodet tellida. Asi
„Kui kaua tuleb Ecoprindi hinnapakkumist oodata?” küsivad kliendid meilt tihti. Miks ei peakski küsima! Tark inimene võtab teatavasti mitu konkureerivat pakkumist ning tore oleks teada, kui kiiresti need e-postkasti potsatavad. Mida kiiremini pakkumine tehakse, seda suurema tähelepanuga sinusse suhtutakse, eks ole? Mitte alati. Sihilik molutamine ajab mõistagi igaüht
Esimene Rock Summer tõi Eestile kaasa korraliku mainekahju. 1988. aastal toimunud festivalil käis mitu maailmakuulsat bändi ja nendega koos paar inglise ajakirjanikku, kes polnud rahul hotelliga, kuhu nad ööbima pandi. Eriti ajas ajakirjanikel harja punaseks siinse WC-paberi kvaliteet, täpsemalt selle puudumine. „Eestlased pühivad tagumikku liivapaberiga!” kuulutas
„Kas on see rada liiga pikk, kas ees mind ootab igavik?” küsib Ott Lepland oma laulus „Kaua veel”. „Ootajal aeg venib nii, nii, et teab, kus mõtted viib,” laulis ansambel Vitamiin mitukümmend aastat varem. Ootamisest on alati lauldud ja räägitud. Selle kohta küsitakse ka Ecoprindist ning ega