Kasulik

Kuidas saab iga inimene juba täna paremat homset ehitada?

Inimloomus on jabur, kas pole? Nõukogude ajal hädaldasime kogu aeg selle üle, et valikut ei ole. Ei kauplustes toidukaupu või tarbeesemeid ostes, ei puhkusereise planeerides ega õpivõimalusi kaaludes. Nüüd ajab meid paanikasse asjaolu, et inimest rünnatakse liiga paljude valikuvõimalustega. Isegi tavalise soola ostmine võib meid meeleheitele

Ecoprint: Elagu 9. mai!

Mis tundeid tekitab sinus 9. mai? Ärevaid? Rõõmsaid? Kurbi? Segaseid? Ah et mis imepäev see 9. mai üldse on? Üha enam inimesi ei oska seda eriliseks pidadagi. Miks peaksidki, eks ole? Sel päeval koguneb kalmistul seltskond vanainimesi, juuaks viina ja lauldakse omaaegseid sõjalaule, mis seal siis nii

Lihtne nipp konkurendid seljataha jätta

Mõista-mõista, mis see on: suur nagu maja, põletab tunnis 20 liitrit kütust, tossab ja müriseb, ning lõikab õuna kolmeks tükiks? Õige vastus: Nõukogude Liidus valmistatud masin, mis peab õuna neljaks tükiks lõikama. See omaaegne nali võtab hästi kokku nõukogudeaegsete kaupade kvaliteedi. Ei aidanud ka spetsiaalne „kvaliteedimärk”, mida

Päris trükis on parem kui PDF!

Kas pole kummaline, kuidas tarkade inimeste soovitused üksteisele mõnikord vastu räägivad? Juhan Liiv ütles: „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.” Samas hoiatasid meie esivanemad vana asja meelde tuletamise eest. Segane lugu, eks ole? Sest kuidas peab üks õnnetu hing aru saama, kuidas talitada? Minevikku mäletada

Kas kultuurikiht on hea või halb asi?

Eesti keeles on tohutult sõnu, mida inimesed iga päev kasutavad, kuid mille tähendus kaugelt kõigile selge pole. Soovite näidet? Aga palun: kultuurikiht. Mis imeasi see on? Filmide ja raamatute hulk, mille inimene on elu jooksul läbi lugenud? Hunnik üksteise otsa asetatud hiirmeloneid? Kaugel sellest. Kultuurikiht on otsese inimtegevuse

Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.

„Mida külvad, seda lõikad,” ütlevad eestlased. „What comes around goes around,” kuulutavad ameeriklased. „Кто сеет ветер, пожнет бурю,” teavad venelased. Ehk siis: kõigel, mida me teeme, on tagajärjed, nii head kui halvad. Ning need tagajärjed tulevad varem või hiljem meie juurde tagasi. Ära tee teistele seda, mida sa ei

Selle peale pole sa tulnud, ega?

Kas tead, mis seob kõiki edukaid inimesi? Vastus on lihtsam, kui arvatagi oskad: edukad inimesed on tänulikud. Ei ole nii, et kõik iseenesest kätte tuleb. Ja kui tulebki, oskab nutikas inimene selle eest „aitäh” öelda. Maailmas on levinud üks vahva rituaal: mõtle päeva lõppedes, mille eest sa

Mis vahet on rumalal ja targal küsimusel?

„Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka jõuab vastata,” teadsid juba meie esivanemad rääkida. Neil oli õigus: iga inimene kuuleb vähemalt korra mõnd küsimust, mis jalad alt lööb. Kas ma peaksin oma vanematele ütlema, et olen adopteeritud? Kas keegi teab, mis on president Kaljulaidi perekonnanimi? Kui kaua

Kuidas kujundusfaile saata?

Millele sa piimapakki avades mõtled? Janule? Piimale? Valgele värvile? Pannkoogitaignale, mida tegema hakkad? Või hoopis piimapakile endale? Vaevalt küll. Ometi on ühe lihtsa piimapaki või mis tahes muu pakendi taga keeruline ja mahukas protsess, mida nimetatakse trükkimiseks. Ning üks selle protsessi olulisi osasid on kujundus. Raamatu sisu üle

Kuidas kujuneb trükise hind?

Millal sa viimati kolmanda klassi matemaatikaõpiku lahti tegid? Äkki on sul lapsed ja oled üritanud neid kodutöödes aidata? Kas oleksid osanud arvata, et algkooli matemaatika sulle liiga keeruliseks osutub? Vaesed lapsed peavad seda kõike aga õppima. Ja mida aasta edasi, seda hullemaks läheb: hulkliikmete korrutamine, koosinused