Mitu inimest teeb ühte pakendit? Vastus on uskumatu
Kui palju sa toidupoes või Kaubamajas osteldes pakendi peale mõtled? Mitte liiga palju, eks? Pakend on ju pelgalt selleks, et lihatükki või lauamängu välise maailma eest „kaitsta”? Ja kohe, kui uue asjaga koju jõuad, lendab pakend prügikasti!
Eks ta ole – ilus pakend paelub pilku ja aitab ostuotsust teha, ent liiga suurt tähtsust ei omista sellele keegi.
Ometi on pakendi sünniteekond pikem, kui keegi arvata oskab. See paberist või kartongist moodustis, mille me uue asja ümbert kärinal ära tõmbame ja minema viskame, on tegelikult tuhandete inimeste igapäevane töö ja elu.
Kõige tavalisemagi tootepakendi taga on miljonid töötunnid, lugematud rõõmud ja mured, ning kui sa teaksid, kui keeruline ja mitmetahuline on ühe pakendi tootmistsükkel, hakkaksid seda uue pilguga vaatama.
Sestap avaldame oma blogis järgnevate nädalate jooksul postituste seeria, mis trükise elukulgu kirjeldab. Ecoprindi jaoks on trükkimine püha kunst ning selle kõigi tahkude avamine on meie jaoks omamoodi auküsimus.
Iga trükis – pakendid sealhulgas – saab alguse metsast. Ega ilmaasjata inimesed e-postile saadetud tšekke pabertšekkidele eelistades ütle: „Hoiame loodust!” Mida vähem paberit, seda rohkem metsa.
Päris paberita ei suuda inimene aga paraku elada ning metsa raiumine ja müük on vältimatu. Loomulikult kasutatakse puitu ka muudel elualadel, kuid paberipuit moodustab metsamaterjali müügimahust terve kolmandiku.
See on ka üks põhjusi, miks Ecoprint igal võimalusel loodusele midagi tagasi annab: meie keskne tööfilosoofia on keskkonnasäästlik ja loodussõbralik. Oleme sellest palju kirjutanud ning kirjutame uhkusega edaspidigi.
Mets ei kasva alati ja tingimata ise. Metsa kasvatamine on tuhandete inimeste elutöö ning pole garantiid, et taimekasvatus alati õnnestub. Seda on hea meeles pidada, kui järjekordse pakendi tootelt eemaldame.
Loomulikult ei pea inimesed iga pakendit ära raamima ja seinale panema, ent järjekordset karpi kokku murdes ja prügikasti toimetades tasub alati mõelda, kui palju tööd ja higi sellesama karbi nimel on tehtud ja valatud.
Järgmisel korral räägime juba sellest, kuidas puust paber saab. Seniks mõnusat sügise jätku ja armastust looduse vastu!