Päris trükis on parem kui PDF!
Kas pole kummaline, kuidas tarkade inimeste soovitused üksteisele mõnikord vastu räägivad?
Juhan Liiv ütles: „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.” Samas hoiatasid meie esivanemad vana asja meelde tuletamise eest. Segane lugu, eks ole? Sest kuidas peab üks õnnetu hing aru saama, kuidas talitada? Minevikku mäletada või vana asja mitte meelde tuletada?
Meie siin Ecoprintis kaldume Juhan Liivi poole. Kirjutasime hiljuti, et mida pikema ajalooga on ettevõte, mille teenust sa vajad, seda suurem on tõenäosus, et see teenus korralikult osutatakse.
Sama põhimõte laieneb teenuste eneste ajaloole. Mida paksema kultuurikihiga on teenus, seda kindlam võid olla, et sul sellest teenusest kasu on. Sa võid oma ettevõtte tutvustuseks internetti bänneri riputada, päris plakati või reklaamvoldiku vastu see aga ei saa.
Miks?
Esiteks meeldivad inimestele füüsilised esemed. Me oleme aastatuhandeid infot käega katsutavatelt kandjatelt hankinud, olgu need siis kivitahvlid või raamatud.
Teiseks on virtuaalsed „trükised” (bännerid ja e-raamatud jne) liiga uued, et nende kohta midagi lõplikku arvata. Kas sa CD-plaate mäletad? Kui need tulid, rääkisid kõik, et nüüd on lõplikult selge, kuidas inimesed muusikat kuulama hakkavad.
Kus on CD-plaadid täna? No just.
Sama asi on reklaamide ja muude turundusmaterjalidega. E-raamatud ja PDF-manuaalid on toredad asjad, kuid kes ütleb, et need jäävadki toredateks? Võib-olla itsitame nende üle juba kümne aasta pärast? Umbes nii, nagu me praegu CD-plaate meenutades muheleme.
Päris trükised on ajaloo katsumustele vastu pidanud. Ei ole neid hävitanud kurikuulsad raamatute põletamised ega looduskatastroofid. Mida pikema ajalooga teenus, seda suurem on tõenäosus, et see sind ka tulevikus korralikult teenib. Ja trükiste ajalugu on oi kui pikk!
Trükikunsti esimesteks eelkäijateks võib pidada Mesopotaamias umbes 3500 eKr kasutusele võetud silinderpitsateid, mis jätsid rullituna savitahvlitele jäljendi. Varaseim trükikunsti vorm oli puulõige, millest on näiteks Hiinas säilinud näiteid ajast 220. aastat pKr.
Tõhusama trükiseadeldise ehk trükipressi töötas välja Johannes Gutenberg 15. sajandil.
Inglise filosoof ja riigimees Francis Bacon nimetas trükimasinat üheks kolmest kõige olulisemast leiutisest püssirohu ja kompassi kõrval. 1997. aastal(!) valis USA ajakiri Time-Life trükimasina aastatuhande olulisimaks leiutiseks ja 1999. aastal nimetas ajakiri A&E Gutenbergi aastatuhande olulisimaks inimeseks.
Põhjusega!
Kui ei usu, tule meile külla! Trükipressist on Ecoprindis saanud viievärvi offset-trükimasin RMGT 920ST-5-CC-SLD koos vesilaki sektsiooniga.
Ja kui usud, tule ikkagi! Vaatame koos su vajadusele otsa ja mõtleme läbi, kuidas saame sulle kasuks olla!