Kas kultuurikiht on hea või halb asi?

Kas kultuurikiht on hea või halb asi?

Eesti keeles on tohutult sõnu, mida inimesed iga päev kasutavad, kuid mille tähendus kaugelt kõigile selge pole.

Soovite näidet?

Aga palun: kultuurikiht. Mis imeasi see on? Filmide ja raamatute hulk, mille inimene on elu jooksul läbi lugenud? Hunnik üksteise otsa asetatud hiirmeloneid? Kaugel sellest.

Kultuurikiht on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekiht. Kui kultuurikihti pole hiljem rikutud, siis selle alumised ladestused ja sealt leitud esemed on vanemad kui nende peal olevad ladestused ja esemed. Vähemalt nii seletab kultuurikihi olemust Vikipeedia.

Kõlab hirmuäratavalt? Kõik, mis inimtegevuse mõjul looduses toimub, on ju pigem halb, eks?
Mitte alati. Seda enam, et kultuurikihi mõistet saab kasutada ka metafoorina. Igal inimesel ja isegi organisatsioonil võib kultuurikiht olla, umbes nagu matrjoškal, mille sisse on veel teine ja kolmaski matrjoška peidetud.

Ecoprint ei ole erand. Ka meie oleme omamoodi kultuurikiht, mille all on hulk „ladestusi”. See on meie ajalugu, mille üle erakordset uhkust tunneme.

Miks see sind peaks huvitama?

Eks ikka seetõttu, et mida pikema ajalooga on ettevõte, mille teenust sa vajad, seda suurem on tõenäosus, et see teenus korralikult osutatakse. Eile moodustatud äriühing võib su rahaga vehkat teha, pikema tegutsemislooga ettevõtte puhul pole põhjust seda karta.

Ecoprinti ametlik sünniaasta on 2007. Meie tegelik ajalugu ja kogemus on aga oluliselt pikem, sest Ecoprint tekkis kolme juba olemasoleva trüki- ja disainiteenuste valdkonnas tegutsenud ettevõtte ühinemisel. Need ettevõtted olid Triip, Guttenberg ja Repro.

Meie kultuurikiht on 20 aasta vanune. Täpselt nii kaua on Ecoprindi inimesed teinud seda, mida me tänagi teeme: toodame keskkonnasõbralikke pakendeid ja trükiseid. Kui 20 aastat kogemust ei ole kvaliteedi garantii, siis me ei tea, mis on.

Ja veel: Ecoprindi loomises osalenud ettevõtte Guttenberg nimi kirjutati tõepoolest kahe t-tähega. Mis sest, et trükikunsti looja Johannes Gutenbergi nimes on vaid üks t-täht. Sellest kõigest – nii Gutenbergist kui trükkimise lähiajaloost – kirjutame aga juba nädala pärast!